Tootjana oleme tarbijast sammukese võrra ees, sest harjumine uue maitsega võtab inimestel aega. Kui uute toodete puhul on võimalik panna tootesse oluliselt vähem suhkrut, siis traditsiooniliste toodete puhul saab suhkru kogust vähendada tasapisi, et tarbija toodet ei hülgaks. Me teame, et inimese maitseretseptorid uuenevad 2–3 nädala tagant ning 85% tajutavast maitsetest on tegelikult lõhn. Neid aspekte toidutootjad koos teadlastega uusi tooteid välja arendades ka arvestavad.
Tootearenduses on võetud selge suund ennekõike vähendatud suhkrusisaldusega või isegi suhkruvabade toodete turule toomisse. Lisaks pakuvad tootjad aina enam erinevaid pakendisuurusi, mis aitavad samuti piirata korraga tarbitava suhkru kogust. Pakendite märgistuselt leiab info, kui suur on suhkru hulk tootes, mis samuti hõlbustab valiku tegemist.
Suhkruta keha ei tööta
Suhkur on organismile vajalik, kuid selle tarbimine peab olema mõõdukas. Kes teeb füüsilist tööd, peab saama enam energiat, kui see, kelle tööpäev möödub pelgalt arvuti taga. See, milles tootjad kokku leppisid, on lisatud suhkru vähendamises. Nii piimas kui ka naturaalsetes mahlades on looduslikud suhkrud, mis sinna kuuluvad ning neid ei hakka keegi ära võtma. Ümber tahaks lükata ka müüdi, justkui oleks mõni suhkur tervislikum kui teine. Nii pruun kui ka valge suhkur ning ka eri toorainest valmistatud suhkrud on ühtviisi kehale koormaks, kui nendega liialdada.
Täna saan kindlalt öelda – tootjate eneseregulatsioon toimib, sest jookidesse lisatud suhkru hulk on vähenenud. Me täidame sellega nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui ka Euroopa Komisjoni seatud eesmärgid ilma, et selleks oleks vaja eraldi seadust või maksu.
Tootjate hea tahte leppe algatasid koos toiduliiduga üksteist ettevõtet. See ei ole kindlasti mitte meie ambitsiooni tipp – ootame leppega liituma ka teisi ettevõtteid ning teemaga seotud organisatsioone, et ühiselt aidata kaasa Eesti inimeste tasakaalustatud toitumisele.