Soome ärikeskkond teeb meile ära

Soome eelmiste parlamendivalimiste ajal olin pessimist ning ennustasin, et Soome saab järjekordse vikerkaarevalitsuse, mis ei suuda raskemaid otsuseid teha. Uskusin, et kuigi kõik erakonnad lubasid laenamisele pidurit panna, jätkub kõik vanaviisi ning minnakse kergema vastupanu teed. Juha Sipilä valitsus on tõestanud vastupidist.

Soomes valitsuse moodustanud kolmikliit on osutunud üllatavalt stabiilseks. Oodatud kriis, mille tingis vastuolu põlissoomlaste retoorika ja valitsusvastutuse vahel, saabus, kuid lahenes hoopis erakonna lõhenemisega. Endistele põlissoomlastest ministritele tähendab see praeguste küsitlustulemuste järgi poliitilise karjääri lõppu ning selle tulemuse suur tõenäosus pidi neile teada olema, kui nad oma otsuse tegid. Nemad seadsid väga konkreetsel viisil vähemalt oma nägemuse Soome hüvangust enda isiklikust karjäärist ettepoole.

Erinevalt eelnevatest peenhäälestamisega tegelenud valitsustest võttis Sipilä valitsus ette julge otsuse lammutada Soomes põliseks peetud struktuure, mis osaliselt põhjustasid Soome pea kümnendi väldanud majandusliku paigaltammumise. Ametiühingute võim ja eelmiste valitsuste nõrkus olid Soome seadnud olukorda, kus tootva tööstuse kulude tasemel ei suudetud enam konkureerida. Sipilä lahendus kõiki tööturu osapooli hõlmavast konkurentsivõime taastamise lepingust tundus Soome kontekstis võimatu. Saavutatud eelistest ei loobuta! Kuidagi suutis Sipilä kokkuleppe siiski saavutada, ning tulemused on nüüd näha.