Ebatõhus mugavusmaks

Tuues põhjuseks mure Eesti rahva kasvava ülekaalulisuse pärast, leiab sotsiaalministeerium, et mugav tee selle parandamiseks on maksupoliitika muutus – tõstame suhkrut ja rasva sisaldavate toiduainete hindu ning kõik hakkavadki neid tooteid vältima või vähemasti vähem tarbima. Ma ei usu ettevõtja ega ka tarbijana, et see nii toimib. Millegipärast on raske uskuda, et selle kava eestvedajad ka ise selles veendunud on. Küll aga võivad läbikaalumata otsused põhjustada soovimatuid tagajärgi nii Eesti inimestele kui ka ettevõtlusele ja seeläbi majandusele tervikuna.

Toiduainete maksustamine muudab kallimaks suure osa kodumaisetest toodetest. Kuna maksustada saab toorainet, siis saavad selge ja ebamõistliku konkurentsieelise importtooted, mida plaanitav seadusemuudatus ei mõjuta mitte kuidagi. Toodetes sisalduv suhkur ja rasv ilmselt siis ei mõjuta meie inimeste tervist. Samas nii jääb suur osa meie kauplustes pakutavast toiduvalikust täiendava maksuta, mistõttu see plaan ei täida seatud eesmärki. Kas see mõjub sellisel juhul hästi Eesti inimeste tervisele? Kas Eesti toiduainetööstus jääb nii konkurentsivõimeliseks, kui eelistatakse importtooteid? Mis saab tööhõivest? Tööandjana tunnen nende küsimuste pärast siirast muret. Samal ajal toob toidumaksude rakendamine ning järelevalve kaasa riigile hulga lisakulutusi.

Rääkimata sellest, et inimene valib ikkagi toidu, mis talle maitseb. Seega kannatavad eelkõige madalama sissetulekuga inimesed.